14.aug

 täna oli jälle emaga tüli.. sellepärast et mul aspereerides midagi välja ei tulnud torust ja sellepärast et ma palju füsioliigilist vedelikku sinna torusse tahtsin,mida on vaja tegelt koguaeg panna(arstide soovitusel) sest siis tuleb röga hästi välja,muidu ma ei taha seda panna,aga kui midagi välja ei tule siis küsin ikka nagu täna,siis sellepärast oligi tüli,ta ei saanud ültse aru nagu miks ma seda tahan ning veel sellepärast ka et kui ma närvi lähen või kardan väga siis teen sellist häält mida nimetatakse puristamiseks niimoodi huultega tehakse seda ja teda ajab see närvi  ja vahest mulle tundub et ükskõik mida ma teen ikka teen ja soovin valesti.  ja vahest tundub et mina olen süüdi et mul, rögaklimbid tekivad ja röga välja ei tule,mind sõimatakse hulluks isegi et ma kujutan umbes ette et mul need klimbid on. see on võimatu lihtsalt. ma kardan et ma hakkan kõiki vihkama varsti.ma saan aru et ta on väsinud ja tahab omi asju vaadata,aga ma ei ole ju süüdi kui ma abi vajan.kurat pange siia minu asemele end kui te nii fucking targad ja närvihaiged olete.